MKM majandusülevaade 2016: kummi- ja plasttoodete tootmine

Kummi- ja plastitööstuse tootmismaht kasvas 2016. aastal üsna kiires tempos, samas sektori finantsnäitajad kuigi head ei olnud. 2017. aastaks võib oodata kasvu jätkumist, kuid aeglasemas tempos.

Kummi- ja plastitööstuse jaoks oli aasta 2016 kasvu mõttes viimase viie aasta parim. Toodangu maht kasvas võrreldes 2015. aastaga ligi 7%. Müügitulu kasvas mõnevõrra aeglasemalt, kuna hinnad langesid (– 1,3%), kuid ka müügi kasv oli viimaste aastate kiireim. Suurenes nii eksport kui ka müük sise- turule.

Olulisematest ekspordiriikidest suurenes müük rohkem Soome, Norra (kasvas plastist karpide jmt müük) ja Taani (kiled, plastist uksed ja aknad), languses oli Läti (plastjäätmed, plastist torud ja voolikud). Suurema kasvuga toote- gruppideks olid plastist karbid jmt, langes aga plastist torude ja voolikute ning plastjäätmete eksport.

Tööga hõivatud inimeste arv kummi- ja plastitööstuses 2016. aastal oluliselt ei muutunud. Töötundide arv vähenes veidi, samuti tööjõukulud. Koos tootmismahtude tõusuga suurenesid siiski kogukulud ning seda tuludest kiiremini. Kogukasum langes aastaga enam kui kümnendiku võrra, lisandväärtus aga vähemal määral. Ka lisandväärtuse põhised tootlikkuse näitajad halvenesid.

Esialgsetel andmetel püsis kummi- ja plastitööstuse investeerimisaktiivsus samal tasemel nagu 2015. aastal. Kiirstatistika katab üle poole kogu sektori mahust, mistõttu lõplik hinnang võib kujuneda teistsuguseks. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse langesid viiendiku võrra, mis viis nende osatähtsuse tavapäraselt 70%lt veidi enam kui pooleni kogu materiaalse põhivara investeeringute mahus. Selle kompenseeris aga suurenenud ehitamine ja rekonstrueerimine, kuhu suunati ligi 40% investeeringutest.