Plastide töötlemise ajalugu Eestis

Plastitööstus sai Eestis alguse kahekümnenda sajandi kahekümnendatel aastatel. Valmistati kaseiinist nööpe, tselluloidist kamme ja bakeliidist tehnilisi tooteid ning olmekaupu.
Viiekümnendatel aastatel tulid kasutusele termoplastid, mis panid aluse plastide laialdasele kasutamisele kõikidel elualadel. Eestis arenesid elektrotehnika- ja pakenditööstus ning tarbe- ja spordikaupade tootmine. Väiksemad artellid moodustasid suuremaid ettevõtteid, mille koosseisus olid plastitöötlemise ja tööriistatsehhid. Neist tuntuimad olid Estiko, Estoplast, Norma, Polümeer, Punane RET ja Salvo.

Seitmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel toimus nende ettevõtete oluline rekonstrueerimine. Kaasajastamine toimus erinevates ettevõtetes erineval tasemel ning lõppes 1988.a. Üheksakümnendate aastate privatiseerimise käigus toimusid tööstusharus suured muudatused. Moodustusid uued ettevõtted. Vanad kas säilisid, jagunesid või muutsid struktuuri.
Tänaseks on oma endise nime säilitanud vaid kaks suurt ettevõtet – Estiko ja Norma. Kõik ettevõtted on erakapitali – kodumaise, välis- või segakapitali – valduses. Ettevõtteregistris on arvel 162 ettevõtet, kelle osa- või põhitegevuseks on plasti- või kummitöötlus ja müük.

Suure muudatuse on pärast Eesti taasiseseisvumist läbi teinud plasttoodete turg. Endise militaarse aparaadiehituse asemel on kaasaegne elektroonikatööstus. Edukalt jätkub autoosade ja vannide tootmine. Esile on tõusnud ehitus- ja toiduainete tööstus ning keskkonnakaitse. Plastitööstus on kohanenud uute tingimustega ja investeerib kasvavas tempos uutesse ehitistesse ja seadmetesse.

Eestis on esindatud kõik põhilised plastide töötlemise tehnoloogiad – survevalu, ekstrusioon, puhumine, rotatsioonvormimine, vaakumvormimine, mehaaniline töötlemine, vahttoodete vormimine ja sardplasttoodete valmistamine. Eesti plastitööstus annab tööd juba 3200 inimesele. See moodustab 3,4% töötleva tööstuse hõivest.

Suurimate ettevõtete hulka kuuluvad Greiner Packaging AS, Estiko Plastar AS, Talent Plastics Tallinn AS, Promens Eesti AS,  Tehnoplast AS, Pipelife Eesti AS, Norma AS ning Plastone OÜ. 2010.a. toodeti Eestis plast- ja kummitooteid enam kui 270 miljoni Euro eest.

Tootmine ja müük on taastumas raskest majanduskriisist. Plastitööstuse osakaal töötleva tööstuse müügis oli 4,0% 2010 aastal. Ekspordiks läks möödunud aastal 53,3 % toodangust.

Plast- ja kummitoodete, pooltoodete väliskaubanduse maht, nii eksport kui ka import on taastumas raskest majanduskriisist, mis vähendas sektori kogukäivet 2008. aasta jooksul 36%.
Ekspordi üldmaht 2010.a. oli 145 miljonit Eurot.  Põhilised ekspordimaad on Läti, Rootsi, Soome, Leedu ja Venemaa. Peamised ekspordiartiklid olid kontori- ja koolitarbed, furnituur, karbid, kastid ning kiled. Plastitööstust toetab arenenud vormitööstus.
(Teabeallikad: riiklik statistika, MKM majandusaasta ülevaade).