Heitlikud ajad maailmamajanduses tõstsid plastitööstuse ohutaju juba aasta tagasi, kui senini efektiivsed tarneahelad lakkasid toimimast. Toonast teadmatuse fooni arvestades möödus pandeemia esimene kõrgperiood siiski võrdlemisi talutavalt nii plastitoorme tootjatele kui ka töötlejatele.
Eesti plastitööstuses domineerib töötlejate osakaal ehk kogu toormaterjal imporditakse valdavalt Euroopast või Atlandi tagant ning vähesel määral ka kolmandatest riikidest. Kohalikul turul valmistatud plasttoodete lõpphind on suures sõltuvuses plastitoorme maailmaturu hinnast, mis on käesoleva aasta algusest järjepidevalt kasvanud. Mitmete negatiivsete asjaolude kokkulangemisest tingitud hinnatõus mõjutab tänaseks kõiki tootesegmente, alates pakenditest kuni elektroonikatarvikute ja ehitusvaldkonna konstruktsioonideni.
Kui veel paar aastat tagasi oli plastitoorme peamine hinnaindikaator toornafta hind, siis tänaseks on domineeriv muutuja koroonapandeemia ja sellest tingitud tootmistegevuse seisakud. Negatiivset mõju avaldas ka veebruaris USA Texase osariiki tabanud lumetorm, mille tõttu tootmisvõimsused langesid, samuti laiemat kajastust leidnud probleemid merekonteinerite saadavusega. Suessi kanalis aset leidnud transpordikoridori seisak võimendab veelgi tõrkeid tarneahelates ning tõstab tööstussektorite kulubaasi.
„Lähiajaloo suurim tervet plastisektorit puudutav prognoosimatu materjalide saadavuse piiratus ning sellega kaasnev toormehinna tõus mõjutab otseselt meie toodete müügihindu. Praegu me ajutiselt klientidega pikaajalisi hinnakokkuleppeid ei tee ja töötame kuu korraga,” sõnas Anti Orav, plastist torusüsteeme valmistava ettevõtte Pipelife juht.
Sõltuvalt tootegrupist on plastitoorme hinnatõusu protsendid erinevad, enamasti alates 30% ulatudes kohati üle 70%.
Järjest enam proovitakse leida lahendusi sekundaarse plastitoorme kasutusele võtmiseks ja ringmajanduse edendamiseks, kuid ka see on komplitseeritud, sest paljudes tootesegmentides ei ole ümbertöödeldud plastmaterjali kasutamine valdavalt lubatud. Seda näiteks toidupakendites ja mitmetes ehituses kasutatavates konstruktsioonides. Siinkohal on oluline silmas pidada, et ka sekundaarse plastitoorme hinnatrend on korrelatsioonis esmase toormega.
Toormehindade drastilise tõusu probleem on äärmiselt akuutne, sest Euroopas materjali kättesaadavus ei vasta nõudlusele ning kiiret lahendust ei paista. Sundseis, kas tõsta lõpptoodetes materjali hinnakomponenti kuni kolmveerandi võrra või peatada tarned on järjest suurema osa plastitootjate raskete valikute kaalukausil.
Koostas:
Pilleriin Laanemets
Tegevjuht/Partner
Eesti Plastitööstuse Liit
M: +372 5621 0648