Põlevkiviõli tootmises tuntud kuumutamisel ehk pürolüüsis prügiplastiku kasutamine annab kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega kütteõli. Selline on üks tulevikulahendusi kasutatud pakendite jäätmekäitlusel.
„Eestis kogutakse aastas plastjäätmeid umbes 20 000 tonni ning suunatakse need kas ladestamisele, jäätmekütusena põletusse või taaskasutuse kaudu tagasi ringlusesse. Täna suurem osa plastist põletatakse, sest see on odavam. Plastjäätmetest võetakse taas ringlusesse keskmiselt 16%,“ selgitas lahenduse otsimise vajadust TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu.
Uudseks lahenduseks rakendatav pürolüüs on orgaanilist ainet sisaldava materjali kuumutamine õhu juurdepääsuta, mille tulemusel tekivad õli, gaas ja tahke jääk. Koospürolüüs on materjali õhu juurdepääsuta kuumutamine kui lisatakse rohkem kui üks komponent.
Kompetentsikeskuse laboris tehtud uuringud näitasid, et prügiplastiku, liiva ja põlevkivitööstuse jääkproduktide (killustik, tuhk, poolkoks) koospürolüüs võimaldab kasutada kuni 80 % plastjäätmeid. “Koospürolüüsil standardtingimuste juures saime kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega õli suhteliselt kõrge õlisisalduse ja väiksema poolkoksi hulga juures,“ lisas Riisalu.
„Oluline on, et lähtematerjal võib sisaldada nii orgaanilist, kui ka anorgaanilist komponenti ehk pole vajalik plastjäätmete eelnev pesemine“ ütles Riisalu. Tööstuslikuks rakendamiseks tuleks lahendada tema sõnul veel mõned tehnoloogilised probleemid nagu ühtlane kuumutamise kiirus ning materjali segamine protsessi käigus. „Esimesed sammud plastjäätmete ümbertöötlemiseks on astutud,“ märkis Riisalu.
Euroopa Liidu ja Eesti suuremaks eesmärgiks on jäätmete teket vähendada ning tekkivaid jäätmeid mitte ladestada, vaid tootmisel ressursina kasutada. Hella Riisalu esines ettekandega „Toidupakend – probleem või võimalus?“ Toidutööstuse 13. aastakonverentsil 24. aprillil 2019 Tallinnas.
Allikas: www.ttu.ee
- 0820.07.19 @ 16.25
- Põlevkivi Kompetentsikeskus
- Annely Oone